Laenasin sõbrannalt raamatu mille autor ei jäänud meelde,lugesin selle läbi ja tahan rääkida Teile veidike Pärnumaa esiajaloost, muinasajast ja ka keskajast.
Esiajalugu:
Suur osa Pärnumaast oli viimase jääaja lõpul jää taganemisel jääpaisjärve vee all. Seetõttu on Pärnumaal halb põllupind, liivmullad, sood ja rabad. Selles piirkonnas on aga rohkesti metsi, kus elas hulgaliselt metsloomi, samuti kalarikkaid jõgesid. Tolleaegseile asukaile polnudki oluline hea põllumaa, tähtsamad olid vesi ja metsad.

Vanimad luu- ja sarvriistade leiud on pärit Reiu jõe suudmest. Sinna olid need sattunud erosiooni teel: jõeveed olid esemed välja uhtunud ja jõepõhja matnud. Leidude hulgas oli esemeid, mis kuulusid litoriina- ja ka antsülusaega. Et leida endisi asulakohti, tuleb rekonstrueerida maastikulpilt.
Asulad on alati tekkinud kohtadesse, kuhu oli kerge juurde pääseda. Pärnu linna asukoht on hästi valitud. Siit läksid teed põhja ja lõunasse, itta ja loodesse, linn asus suure jõe suudmes ja oli ligipääsetav ka mere kaudu. Et esimesed asukad, kalur-kütid elasid Pärnu jõe suudmealal juba VIII saj. e.Kr., tõendavad arheoloogilised leiud 1967 Pärnu jõe paremal kaldal Pulli küla maa-alal.

Muinasaeg:
Muinasajast pole Pärnu jõe suudmealale jäänud linnuse jälge. Üldse oli Pärnu jõe suudmesse sadama ehitamine lootusetu ettevõtmine, sest suudmeala muutus iga suurema kevadise jäämineku järel ning tugevad edela- ja läänetormid sulgesid vahetevahel suudmeala hoopis. Lähim maalinnus, Soontagana maalinn, asus siit u 45 km põhja pool soode ja rabade keskel.

Keskaeg:
Keskajal oli nüüdse Pärnu kohal kaks linna: Vana-Pärnu (Perona), mille Saare-Lääne piiskop oli asutanud Sauga jõe suudmesse, sai 1251 tema piiskopkonna keskuseks. Kui leedulased selle 1263 maha põletasid, viidi Saare-Lääne piiskopkonna pealinn Haapsallu.

Vana-Pärnu hävitati mitu korda, kuni Poola võimu ajal tema taastamine keelati (seda korrati Rootsi võimu alguses 1617), hiljem tema maa-ala ostis Uus-Pärnu linn ja liitis endaga.

Uus-Pärnu (Embeck) tekkis ordulinnuse ümber, mida ürikuis on mainitud 1265. See oli müüriga kindlustatud kaubalinn (linnaõigused alates 1318), Hansa Liidu liige, Novgorodi viival jõeteel.

Rootsi võimu ajal asus Pärnus 1699–1710 Tartu Ülikool (Academia Gustaviana Carolina).
Põhjasõda algas 1700. Venelased vallutasid Pärnu 1710 ja hävitasid ka ülikooli. Põhjasõda tõi Eesti- ja Liivimaale Vene keisririigi ülemvõimu, venelased said endale Pärnus hea meresadama ja laevaehituskoha. Samal ajal puhkes Pärnus katk, mis hävitas enamuse linnaelanikest. Vene võimude otsusel jäi Pärnu endiselt kindluslinnaks. Et siselinnas oli ehitustegevus keelatud, arenesid eeslinnad.

Ma lugesin raamatut Pärnust, autor F. Grodinski.
Ma tahan natukene rääkida Pärnu ajaloost.
Pärnu on 700 aastat vanad ja rohkem. Esimesed arhiivid dokument olemasolu linna pärineb 1251.
Aastal sajandeid, Pärnu on korduvalt olnud seotud sõdu. Sõda kaasas epideemiate ja tulekahjud. Kui intervall vaheline aeg 1483 ja 1533, Pärnu oli peaaegu täielikult hävinud tulekahju kohta nii palju kui neli korda.
Tänapäeva Pärnu meil ikka veel mõned säilmed selle mitmekesiseid keskaegseid süsteemi kaitserajatised, nagu osad, Mullatöömasinad, võib vallikraav, Punane torn, Tallinna värav, ja Kankare Munamägi.
Ajalugu Pärnu on seotud üsna märkimisväärne hulk revolutsioonilisi sündmusi. Kohalik lööb hakkas siin juba viimase aasta jooksul 19. sajandil. Aasta lõpus Kalev tänavat, Vana Park, näete memoriaali koos epitaaf: ":" Au neile, kes langesid võitluses vabaduse töö inimesed ja kuupäevad e 1905, 1917, 1924, 1941 - 1944. nende aastate meenutavad meile kibeda võitlust, suurt kahju ning kuulsusrikas võidud. Rahvas ei unusta kunagi neid, kes ohverdades oma elu huvides õnnelikumad tulevikus