Laenasin sõbrannalt raamatu mille autor ei jäänud meelde,lugesin selle läbi ja tahan rääkida Teile veidike Pärnumaa esiajaloost, muinasajast ja ka keskajast.
Esiajalugu:
Suur osa Pärnumaast oli viimase jääaja lõpul jää taganemisel jääpaisjärve vee all. Seetõttu on Pärnumaal halb põllupind, liivmullad, sood ja rabad. Selles piirkonnas on aga rohkesti metsi, kus elas hulgaliselt metsloomi, samuti kalarikkaid jõgesid. Tolleaegseile asukaile polnudki oluline hea põllumaa, tähtsamad olid vesi ja metsad.

Vanimad luu- ja sarvriistade leiud on pärit Reiu jõe suudmest. Sinna olid need sattunud erosiooni teel: jõeveed olid esemed välja uhtunud ja jõepõhja matnud. Leidude hulgas oli esemeid, mis kuulusid litoriina- ja ka antsülusaega. Et leida endisi asulakohti, tuleb rekonstrueerida maastikulpilt.
Asulad on alati tekkinud kohtadesse, kuhu oli kerge juurde pääseda. Pärnu linna asukoht on hästi valitud. Siit läksid teed põhja ja lõunasse, itta ja loodesse, linn asus suure jõe suudmes ja oli ligipääsetav ka mere kaudu. Et esimesed asukad, kalur-kütid elasid Pärnu jõe suudmealal juba VIII saj. e.Kr., tõendavad arheoloogilised leiud 1967 Pärnu jõe paremal kaldal Pulli küla maa-alal.

Muinasaeg:
Muinasajast pole Pärnu jõe suudmealale jäänud linnuse jälge. Üldse oli Pärnu jõe suudmesse sadama ehitamine lootusetu ettevõtmine, sest suudmeala muutus iga suurema kevadise jäämineku järel ning tugevad edela- ja läänetormid sulgesid vahetevahel suudmeala hoopis. Lähim maalinnus, Soontagana maalinn, asus siit u 45 km põhja pool soode ja rabade keskel.

Keskaeg:
Keskajal oli nüüdse Pärnu kohal kaks linna: Vana-Pärnu (Perona), mille Saare-Lääne piiskop oli asutanud Sauga jõe suudmesse, sai 1251 tema piiskopkonna keskuseks. Kui leedulased selle 1263 maha põletasid, viidi Saare-Lääne piiskopkonna pealinn Haapsallu.

Vana-Pärnu hävitati mitu korda, kuni Poola võimu ajal tema taastamine keelati (seda korrati Rootsi võimu alguses 1617), hiljem tema maa-ala ostis Uus-Pärnu linn ja liitis endaga.

Uus-Pärnu (Embeck) tekkis ordulinnuse ümber, mida ürikuis on mainitud 1265. See oli müüriga kindlustatud kaubalinn (linnaõigused alates 1318), Hansa Liidu liige, Novgorodi viival jõeteel.

Rootsi võimu ajal asus Pärnus 1699–1710 Tartu Ülikool (Academia Gustaviana Carolina).
Põhjasõda algas 1700. Venelased vallutasid Pärnu 1710 ja hävitasid ka ülikooli. Põhjasõda tõi Eesti- ja Liivimaale Vene keisririigi ülemvõimu, venelased said endale Pärnus hea meresadama ja laevaehituskoha. Samal ajal puhkes Pärnus katk, mis hävitas enamuse linnaelanikest. Vene võimude otsusel jäi Pärnu endiselt kindluslinnaks. Et siselinnas oli ehitustegevus keelatud, arenesid eeslinnad.

Ma lugesin raamatut Pärnust, autor F. Grodinski.
Ma tahan natukene rääkida Pärnu ajaloost.
Pärnu on 700 aastat vanad ja rohkem. Esimesed arhiivid dokument olemasolu linna pärineb 1251.
Aastal sajandeid, Pärnu on korduvalt olnud seotud sõdu. Sõda kaasas epideemiate ja tulekahjud. Kui intervall vaheline aeg 1483 ja 1533, Pärnu oli peaaegu täielikult hävinud tulekahju kohta nii palju kui neli korda.
Tänapäeva Pärnu meil ikka veel mõned säilmed selle mitmekesiseid keskaegseid süsteemi kaitserajatised, nagu osad, Mullatöömasinad, võib vallikraav, Punane torn, Tallinna värav, ja Kankare Munamägi.
Ajalugu Pärnu on seotud üsna märkimisväärne hulk revolutsioonilisi sündmusi. Kohalik lööb hakkas siin juba viimase aasta jooksul 19. sajandil. Aasta lõpus Kalev tänavat, Vana Park, näete memoriaali koos epitaaf: ":" Au neile, kes langesid võitluses vabaduse töö inimesed ja kuupäevad e 1905, 1917, 1924, 1941 - 1944. nende aastate meenutavad meile kibeda võitlust, suurt kahju ning kuulsusrikas võidud. Rahvas ei unusta kunagi neid, kes ohverdades oma elu huvides õnnelikumad tulevikus

PÄRNU SÜMBOLID

PÄRNU SÜMBOLID.

Mina lugesin brošüüri (2004.a.), autorit seal ma ei leidnud.

Esimene süümbol see on Tallinna värav. Tallinna värav - ainuke säilinud värav kolmest suuremast rootsiaegsest kindlustusvallis olnud väravast. Ehitatud a. 1675-86. Oletatav kavandi autor Rootsi kindlustusarhitekt Erik Dahlberg. See on monumentaalne tunnelehitis. Peafassad suunatud tolleagse ordulinna välisküljele. Ehitatud barokkstiilis. Väravatunneli laius 4,95m ja kõrgus 6,85m. Värav oli kolm ust. Hoone on ehitatud maa- ja telliskividest. Fassaadide välisvooder on poorsest Riia dolomiidist. Värava ees raveliin Abendstern (Õhtutäht).


Teine süümbol Pärnu muulid. Pärnu muulid - ehitatud a. 1863-65 Pärnu jõe suudmest merre jõe suudmeala ummistumise vältimiseks. Vasakpoolse muuli pikkus 2,5km. Parempoolne (Vana-Pärnus) umbes 2km. Muulide vahe 250m. Veetee süvis 6m.


Mudaravila. Esimene kümblusasutus ehitati rannas olnud vanast kõrtsihoonest ja alustas tegevust 1838. a. Seda võibki nimetada alguseks. Peale ümberehitusi tegutses supelasutus kuni 1915. aastani, mil põles ära. Uus (praegune) ajakohane vesi-mudaravila valmis 1927.a. Proekti autor arhitekt O. Siinmaa. Kaunistused tegi kujur Voldemar Mallik.


Pärnut nimetatakse sageli roheliseks linnaks ja seda tänu linna paljudele parkidele, haljasaladele ja põlispuudega puiesteedele. Umbes saja-aastane Amuuri korgipuu L. Koidula pargis on üks paljudest põlispuudest.


Luuletaja Lydia Koidula mälestussammas Kunninga tänava ääres, mis avati 9.06.1929.a. Mälestussamba autor kujur Amandus Adamson. Lydia Koidula pronksist kuju valati Itaalias. Aluse materjal - hall graniit toodi kohale Soomest.


Ammende villa Merepuiesteel - ehitas 1905.a. kaupmees Hermann Ammende (1855-1934). Projekti autorid Peterburi Arhitektuuri- ja ehituskontori F.Mieritz ja G. Gerassimovi arhitektid. 1928. a läks villa Pärnu linna valdusse. Taasiseseisvuse algaastail seisis villa tühjana ja lagunes. Alles ettevõtja Rein Kilgi eestvedamisel taastati kunagine villa esialgsel kujul ja on taas linna kaunima villana külaliste kasutuses.

Pärnus on väga ilus ja väga populaarne koht, see on Hotel St. Peterbur ja Restoran Seegi Maja. Praegu ma töötam selles restoranis ja ma tahaksin jutustada sellest hotelist ja restoranist.

Seegi Majas on Teil ainulaadne võimalus viibida Pärnu kesklinnas 17. sajandis.

Seegi Maja on Pärnu linna teadaolevalt kõige vanem maja, mis ehitati 1658. a. ümber Pühavaimu kiriku vanast seegist.
Seegi vundamendialuse puitparve uurimine tunnistab selle vanuseks ajavahemiku 1250 - 1350. Tänane Seegi Maja on taastatud 17. sajandi välisilmes.

Seegi Maja à la carte restoranis saab nautida omapäraseid roogasid ja kuulata barokkmuusikat. Seegi Majas on hubane kaminasaal, mis sobib hästi väikesemateks koosviibimisteks ja nõupidamisteks.

Õlle- ja veinikelder sobib lihtsalt mõnusaks äraolemiseks. Seegi Majas saab nautida ka saunamõnusi mis teevad head nii ihule kui hingele. Restoraniga samas majas asub ka hotell St. Peterburg.

t. Peterburg hotell on heatasemeline hotell Pärnu linnasüdames, mis pakub meeldivaid minevikuhõngulisi puhkevõimalusi Peetriaegses miljöös.

Ainulaadne võimalus viibida Pärnu kesklinnas 17-ndas sajandis. Hotelliga samas majas asub ka restoran Seegi Maja, mis on Pärnu linna teadaolevalt kõige vanem maja, mis ehitati 1658-ndal aastal ümber Pühavaimu kiriku vanast seegist. Seegi vundamentaluse puitparve uurimine tunnistab selle vanuseks ajavahemikku 1250-1350. Tänane Seegi Maja on taastatud 17-nda sajandi välisilmes.

Hotellis on 50 kahekohalist numbrituba, neist 3 vanniga, 1 ühene ja Katariina tuba baldahiinvoodiga. Hotellis on 2 sviiti, üks sauna ja teine mullivanniga.

Mina arvan, et see on kõige parem hotel ja restoran Pärnus.

Lugesin raamatut Ernst, helemäe "Pärnu-reisijuht", (1988). Uuritasin temat, et Pärnu-Tervise-ja Puhkelinn.
Pärnu linn paikneb geograafiliselt sedavõrd soodsalt Riia lahe ääres, et kuurordi arenguks on kõik eeldused. Pärnu mererand on avatud lõunasse, mistõttu merevesi soojeneb suhteliselt kiiresti. Seda soodustab madal vesi. Alles 200-250m kaugusel rannast on sügavus 2 meetri ringis. Seetõttu tõuseb merevee temperatuur juulis.augustis 24-26C. Rannikult katab peen sõre liiv, mis suvekuudel meeldivalt kuumeneb. Liiviga on kaetud ka lahe põhi, mistõttu on meeldiv vette minna.

Meri avaldab kogu aasta vältel mõju Pärnu kliimale. Aasta keskmine temperatuur on +5,2C. Talv on suhteliselt pehme, külmema kuu, veebruari, keskmine temperatuur on -5,5C. Suvi seevastu on tagasihoidlikult soe, juuli keskmine temperatuur +17,4C.
Ma arvan et Pärnu, see on väga populaarne kuroort Eestis ja maailmas. Siia tulevad väga palju inimesi.

Kuurordi ülesehitamine.
1919. aastal kuurordikpsimuste ja uue supelhoone ehitusasja lahendamiseks loodud supelus- ja istutuskomisjon oli majanduslikus laoses võimetu. 1921. Aastal võeti uue supelasutuse rajamiseks riiklik laen ja 1922. Aastal korraldati arhitektuurivõistlus. Üheksast tööst jäi sõelale siinsete arhitektide E. Wolffeldti ja A. Nürnbergi projekt. Linnavolikogu projekti eelarvet ei kinnitanud. 1925. Aastal korraldati uus arhitektuurivõistlus Mudaravilale, võistlustööd laekusid Soomest, Lötist, Eestist ja Saksamaalt. Anti välja kaks II ja üks III preemia. Ehitusprojekti koostamine jäi III preemia saanud arhitekt O. Siimanni (al.1936 Siinmaa). Ning E. Wolfferldti ja A. Nürnbergi büroo hooleks. Autorid lähtusid oma eelmise konkursi võiduprojektist, mida kohandati uue ruumiprogrammiga. Mudaravila nurgakivi pandi 6.juunil 1926 ja asutus avati 10.juulil 1927. Selle arhitektuur esindab 1920. Aastatel põhjamaades levinud neoklassitsismi. Interjööri ja mööbli kujundas O. Siimann, hooneesise hajasala kavandasid Siimann ja O. Melnik., seda kaunista purskkaev O. Melniku loodud skulptuuriga. Tiibhooned ehitati järk-järgult: 1929-1930 valmis süsihappe- ja 1935-1936 vesiraviosakond. Pärnu Mudaravila oli moodsaim ja parima sisustusega raviasutus Pärnus. Pärast selle valmimist otsustati jätkata rannarajooni arendamist kaasaegseks. Seda juhtis O. Siinmaa, linnaarhitektina (1925 – 1940) oli tema töökohustuseks ka ühiskondlike hoonete projekteerimine. Nendel aastatel kavandatud uusehitised sobitati hästi loodusega. Arvukate suplejate tarvis ehitati 1927. Aastal randa puitpaviljon riietuskabiinide ja einelauaga. Eesti esimeses Rannahoones (Rannapaviljon) oli ka esimene varjuga korvtoolide laenutus Eestis. 1928. Aastal korrastati senine velodroom jalgpalli- ja kergejõustikuplatsiks, järgmisel suvel valminud neoklassitsistlikud tribüünid põlesid maha 1932. Aastal. Linnaarhitekt kavandas uue, 666-kohalise puittribüüni juba moodsas stiilis.
1929.aastal avati endises suurkaupmees H. Ammende villas kuurordi Suvekasiino. 19. juunil 1937. Aastal avati Rannahotell.1937. aastal avati Vala Vasa

Pärnu maakonna lipp

Pärnumaa lipp

Pärnu maakonna lipp on valge-roheline. Lipu laiud on ühelaiused, ülemine laid valge, alumine roheline. Lipu valge laiu keskel on maakonna vapi kujutis. Lipu laiuse ja pikkuse suhe on 7:11 ning lipu normaalsuurus on 105 x 165 cm. Lipu roheline toon on rahvusvahelise PANTONE värvitabeli järgi 335C.

Pärnu maakonna vapp

Pärnumaa vapp

Pärnu maakonna vapp on kuldsel kilbil must püstitõusnud karu, kelle silm, kihvad ja küüned on hõbedased ning keel punane. Maakonna lipp ja vapp on registreeritud Riigikantseleis 26.09.1996. a.

Pärnumaa lipu ja vapi ajalugu on käsitletud Tiiu Oja ja Eero Medijaineni raamatus "Eesti vapid ja lipud", Tallinn 1993.

Pärnumaa vapimärk

Pärnumaa vapimärk

Pärnumaa vapimärk on asutatud Pärnumaale osutatud teenete tunnustamiseks ning omistatakse inimestele, kes oma silmapaistva töö ja tegevusega on oluliselt kaasa aidanud Pärnumaa arengule, sealhulgas väljapaistvate saavutuste eest spordis ja kultuuris.

Alates 1993. aastast on Pärnumaa vapimärk antud 64 inimesele.

Tere tulemast Eesti suurimasse maakonda, kus külastajaid ja turiste lummavad 242 km rannajoont, 177 saart ja laidu, luitemetsad, puisniidud, sood ja rabad, suur hulk vaatamis- ning kogemisväärset, arvukalt mitmekesiseid turismiteenuseid ning mõistagi aastaringselt atraktiivne Suvepealinn Pärnu.

Pärnut külastab aastas umbes 500 000 inimest, kellest kolmandik on eestlased ja kaks kolmandikku välismaalased. Kui siseturiste meelitavad suvepealinna meri, rand ja kultuuriprogrammid, siis võtmesõnaks välisturistidele on Pärnu kui kuurortlinn.

Pärnu linnas ööbis 2006. aastal vähem välisturiste kui aasta varem, samas maakonna külastajate arv mõnevõrra kasvas. Üle-eestiliselt vähenes välisturistide arv kahe protsendi võrra. Statistikaameti andmetel ööbis Pärnu majutusasutustes 2006. aastal 511 997 välisturisti, maapiirkonnas leidis öömaja 10 262 välismaalast.

Võrreldes 2005. aastaga, langes Pärnu hotellide ja taastusravikeskuste külastatavus välismaalaste seas neli protsenti, maapiirkonnas aga kasvas ligi kaks protsenti. Traditsiooniliselt veetsid Pärnus kõige enam aega soomlased, kes jäid linna majutusasutustesse kokku 405 400 ööks. Umbes kümme korda vähem öid veetsid Pärnus rootslased – 47 400 ööd.

Pärnu kui turismisihtkoht on viimastel aastatel teinud olulise panuse arendustegevusse. Konverentsiäri ning Pärnu kui konverentsiturismi sihtkoha edendamiseks loodi 2004. aasta sügisel linnavalitsuse ja kümne ettevõtja initsiatiivil mittetulundusühing Pärnu Konverentsibüroo. Hetkel on konverentsibürool 18 liiget.

Organisatsiooni eesmärgiks on koordineerida Pärnus peetavaid konverentse alates turundusest kuni organiseerimiseni ning tutvustada Pärnut kui aastaringselt toimivat konverentsiturismi sihtkohta.

2007. aasta kevadel asutati Pärnumaa Omavalitsuste Liidu poolt SA Pärnumaa Turism eesmärgiga tutvustada Pärnut ja Pärnu maakonda kui Läänemere regiooni tuntud ja tunnustatud, ühtlaselt ning terviklikult arenenud puhke- ja turismiregiooni.

2007. aasta lõpuks on valmimas Pärnu linna turismi arengustrateegia ja –arengukava 2008-2017, milles sätestatakse Pärnu kui turismisihtkoha arendamise strateegilised suunad, prioriteedid ja printsiibid. Arengukava üldeesmärgiks on Pärnu kui turismisihtkoha eristumine, kvaliteedi ja konkurentsivõime suurendamine, külastuselamuse uuenduslikkus, maine ja tuntuse kasv, turismiteadlikkuse ja jätkusuutlikkuse tagamine, turismi-asjaliste koostöö ning turismitulude kasv.

Pärnumaa

Tere,

Mina olen valinud Pärnumaa piirkonna sellepärast, et ma elan praegu Pärnus ja Pärnu on väga ilus linn ja Eesti suvepealinn.

Lugupidamisega, Juliana Ulanova